Toiduhankimine
Ürginimesed korjasid metsast taimejuurikaid, seemneid, puukoort ning söödavaid vilju. Korjati ka igasuguseid marju ja seeni. Toitu käisid korjamas peamiselt naised, lapsed ja vanakesed.Metsaande söödi kas lõkketuhas küpsetatult või kuivatati talveks. Alles savinõude leiutamine andis võimaluse valmistada maitsvamat keedetud toitu, mille närimiseks polnud vaja ülitugevaid hambaid.Mehed käisid jahil - kaevasid püünisauke, seadsid üles lõkse või pidasid ajujahti. Kättesaadud jahisaagist söödi nii palju, kui sisse mahtus, sest nälg oli ürgajal pidev külaline. Hea jahiõnne korral jäi liha ka tagavaraks, seda kuivatati talveks ja halbadeks päevadeks. Jõgede ääres tegelesid ürginimesed kala püüdmisega, mida sai samuti säilitada kuivatatult. Murdunud puutüved õõnestati tule ja kivist tööriistade abil paadisarnaseks sõiduvahendiks, millest oli hea ahingutega kala luurata.
Elamu
Ürginimesed elasid esialgu koobastes. Seal, kus kliima oli soojem, ehitati ka kergemaid varjualuseid.Onnide ehitamiseks kasutati väga erinevaid materjale; puuoksi, puukoort, suuri palmilehti, liaane, nahku ja rohumättaidMõnikord olid onnid kaevatud maa sisse ning pealt kaetud okste ja rohumätastega. Teisal ehitati mammutiluudest või okstest karkass, millele laotati loomanahku või puukoort. Onnikatusesse olid jäetud avad lõkkesuitsule.Onnid polnud kuigi korrapärased. Niisugustes onnides elas tavaliselt mitukümmend inimest, kes magasid lõkkeaseme ümber.Eluasemed ehitati tavaliselt veekogude äärde, jõgede ja järvede kaldale või mõne allika lähedusse. Siis veel puudusid veetorud ja inimestele oli vesi väga vajalik.
Mõtete väljendamine.
Ürginimesed ei rääkinud sõnadega nagu tänapäeva inimesed. Need inimesed häälitsesid ja tegid teineteisele näomiimikaga arusaadavaks, seda milline oli nende meeleolu. Nii on veel praegugi mõningate loodusrahvaste juures. Näiteks kui üks polüneeslane (pärismaalane) on tigedaks saanud näitab ta keelt. Sellisel juhul ei jää vastasel muud üle, kui jooksu pista või võitlema hakata. Hiljem omandasid erinevad häälitsused kindla tähenduse ning tekkisid algelised keeled
No comments:
Post a Comment