Tagasi kooli!

Täna oli meie õpetajaks Kimmo Liivak.Kimmo Liivak õppis väiksena Uhtna Põhikoolis.Tema õpetajaks oli Malle Tiinas.Siis läks ta Rakvere Gümnaasjumisse.Ta mängis ka saksofoni.

Teiseks õpetajaks oli meil Liggi Namm.Liggi Namm on Keskonnaameti Viru regiooni maahoolduse spetsjalist.Ta rääikis meile, et Eestis on 5 rahvusparki.RAHVUSPARGID ON: Soomaa rp, Lahemaa rp, Karula rp, Matsalu rp ja Vilsandi rp.
Ma sain teada ka, et Eestis on 2 liiki hülgeid.Hülged võivad elada 10-aastaseks.Ta näitas meile ka hülgest videot.Seda saab VAADATA SIIT.

Maia Simkin õpetas meile teha õunast küünalt.

Tuuker

Tuuker on inimene kes käib vee all.Tuukerid käivad vaatamas laeva vrakke.Tuukrid otsivad vee alt uppnuid inimesi.

Udmurdid

Meil käisid täna koolis Udmurdid.Nemad laulsid ja tantsisid meile.Ned riided mis nendel seeljas olid olid nende enda tehtud. Nad tantsisid meile enda rahvatantse.Udmurdid elavad Venemaal.
Nad laulsid meile venekeeles ja nad rääkisid ka venekeeeles.Meie arvuti õpetaja tõlkis meile.Päras sai teha vööd.Mulle meeldis kõige rohkem üks laul mida nad laulsid.

Sünonüümid

külluslik-rikkaslik
õdus-hubane
rammus-tummine
hubane-õdus
peenutsev-uhkutsev
hiidsuur-ülisuur

Nädalast

See nädal oli meie õpetajaks Helle Pikkoja.Me õppisime kirjalikult jagada ja õppisime ka sünonüüme.Eelmisel nädalal oli ka õpetajatepäev.Alguses ol mul raske nulliga jagada.

Ürgarg

Toiduhankimine

Ürginimesed korjasid metsast taimejuurikaid, seemneid, puukoort ning söödavaid vilju. Korjati ka igasuguseid marju ja seeni. Toitu käisid korjamas peamiselt naised, lapsed ja vanakesed.Metsaande söödi kas lõkketuhas küpsetatult või kuivatati talveks. Alles savinõude leiutamine andis võimaluse valmistada maitsvamat keedetud toitu, mille närimiseks polnud vaja ülitugevaid hambaid.Mehed käisid jahil - kaevasid püünisauke, seadsid üles lõkse või pidasid ajujahti. Kättesaadud jahisaagist söödi nii palju, kui sisse mahtus, sest nälg oli ürgajal pidev külaline. Hea jahiõnne korral jäi liha ka tagavaraks, seda kuivatati talveks ja halbadeks päevadeks. Jõgede ääres tegelesid ürginimesed kala püüdmisega, mida sai samuti säilitada kuivatatult. Murdunud puutüved õõnestati tule ja kivist tööriistade abil paadisarnaseks sõiduvahendiks, millest oli hea ahingutega kala luurata.

Elamu

Ürginimesed elasid esialgu koobastes. Seal, kus kliima oli soojem, ehitati ka kergemaid varjualuseid.Onnide ehitamiseks kasutati väga erinevaid materjale; puuoksi, puukoort, suuri palmilehti, liaane, nahku ja rohumättaidMõnikord olid onnid kaevatud maa sisse ning pealt kaetud okste ja rohumätastega. Teisal ehitati mammutiluudest või okstest karkass, millele laotati loomanahku või puukoort. Onnikatusesse olid jäetud avad lõkkesuitsule.Onnid polnud kuigi korrapärased. Niisugustes onnides elas tavaliselt mitukümmend inimest, kes magasid lõkkeaseme ümber.Eluasemed ehitati tavaliselt veekogude äärde, jõgede ja järvede kaldale või mõne allika lähedusse. Siis veel puudusid veetorud ja inimestele oli vesi väga vajalik.

Mõtete väljendamine.

Ürginimesed ei rääkinud sõnadega nagu tänapäeva inimesed. Need inimesed häälitsesid ja tegid teineteisele näomiimikaga arusaadavaks, seda milline oli nende meeleolu. Nii on veel praegugi mõningate loodusrahvaste juures. Näiteks kui üks polüneeslane (pärismaalane) on tigedaks saanud näitab ta keelt. Sellisel juhul ei jää vastasel muud üle, kui jooksu pista või võitlema hakata. Hiljem omandasid erinevad häälitsused kindla tähenduse ning tekkisid algelised keeled