Ürgarg

Toiduhankimine

Ürginimesed korjasid metsast taimejuurikaid, seemneid, puukoort ning söödavaid vilju. Korjati ka igasuguseid marju ja seeni. Toitu käisid korjamas peamiselt naised, lapsed ja vanakesed.Metsaande söödi kas lõkketuhas küpsetatult või kuivatati talveks. Alles savinõude leiutamine andis võimaluse valmistada maitsvamat keedetud toitu, mille närimiseks polnud vaja ülitugevaid hambaid.Mehed käisid jahil - kaevasid püünisauke, seadsid üles lõkse või pidasid ajujahti. Kättesaadud jahisaagist söödi nii palju, kui sisse mahtus, sest nälg oli ürgajal pidev külaline. Hea jahiõnne korral jäi liha ka tagavaraks, seda kuivatati talveks ja halbadeks päevadeks. Jõgede ääres tegelesid ürginimesed kala püüdmisega, mida sai samuti säilitada kuivatatult. Murdunud puutüved õõnestati tule ja kivist tööriistade abil paadisarnaseks sõiduvahendiks, millest oli hea ahingutega kala luurata.

Elamu

Ürginimesed elasid esialgu koobastes. Seal, kus kliima oli soojem, ehitati ka kergemaid varjualuseid.Onnide ehitamiseks kasutati väga erinevaid materjale; puuoksi, puukoort, suuri palmilehti, liaane, nahku ja rohumättaidMõnikord olid onnid kaevatud maa sisse ning pealt kaetud okste ja rohumätastega. Teisal ehitati mammutiluudest või okstest karkass, millele laotati loomanahku või puukoort. Onnikatusesse olid jäetud avad lõkkesuitsule.Onnid polnud kuigi korrapärased. Niisugustes onnides elas tavaliselt mitukümmend inimest, kes magasid lõkkeaseme ümber.Eluasemed ehitati tavaliselt veekogude äärde, jõgede ja järvede kaldale või mõne allika lähedusse. Siis veel puudusid veetorud ja inimestele oli vesi väga vajalik.

Mõtete väljendamine.

Ürginimesed ei rääkinud sõnadega nagu tänapäeva inimesed. Need inimesed häälitsesid ja tegid teineteisele näomiimikaga arusaadavaks, seda milline oli nende meeleolu. Nii on veel praegugi mõningate loodusrahvaste juures. Näiteks kui üks polüneeslane (pärismaalane) on tigedaks saanud näitab ta keelt. Sellisel juhul ei jää vastasel muud üle, kui jooksu pista või võitlema hakata. Hiljem omandasid erinevad häälitsused kindla tähenduse ning tekkisid algelised keeled

Pilt koerast

See on meie koera moodi.

Internetist võetud.

Minu koer

Minu koera nimi on Džek.
Mu koer on 9 aastat vana.
Ta on saksa lambakoer.
Meie koer on tulnud Tapast.
Me saime ta kui ta oli väike kutsikas.
Saksa lambakoera eluiga on umbes 13 aastat.
Meie koerale meeldib hüppata ja mängida.
Meie koer on sõbralik.Ta on ketis.Mõnikord
laseme ta ka lahti jooksma.Kuigi meie koer on juda vana
siis on ta ikka nii ilus kui väiksena.
Meie koeral on üks kõrv kikkis ja teine kõrv on lontis.
Meie koer on tore koer.

Luuletus leivast

Täna laual leib,
see on hea leid.
Seda leiba ema tegi
nii palju vaeva nägi.

Jutt leivast

Meie peres teeb ema ise leiba.Isale meeldib väga see leib.Vanaema rääkis, et kui mu ema väike oli, siis tehti lutt leivast.Vanast pandi leib suhkru sisse ja oligi lutt valmis.Vanasti tehti ise leiba.Täünapäeval küpsetab pagar leiba.Leiba on ka võimalik poest osta.Sel suvel käisime me Ukrainas.Ukrainas tehakse ka ise leiba.Siis õpiski ema leiva tegemise ära ja nüüd teeb ise ka leiba.Vanaema rääkis ka, et leiba ei tohi alles jätta.Sooja leiba peab mordma mitte noaga lõikama.Mulle meeldib väga leib.Vanasti oli lauas leib kõige tähtsam.

Sellest nädalast.

Täna(11,09) oli REIDPALT KOOLIPINKI.Mulle meeldis kõige rohkem meeldis mulle see kui me pidime ämblikuvõrgust ronima.Veel meeldis mulle pimesiku mäng.See nädal oli väga töine.

Esimene koolipäev!

Täna(01.09) oli meie Uhtna Põhikoolis aktus. Meie kooli tuli viis imeilusat tüdrukut ja kolm poissi.See aasta koraldasime me terve aktuse.Mulle meeldisid need laulud mida õpetaja Helina meile õpetas.Ma ootasin väga esimest setembrit.Mulle meeldis tänane päev. :)