"Artur ja minimoid" Luc Besson

Selles raamatus räägib ühest poisist Arturist, kes elaba vanaema ja koeraga. Neil on ilus aed ja maja kus nad elavad on ka ilus. Arturi vanaisa kadus ära ja pole siiamaani koju tagasi tulnud. Vanaisa on palju käinud reisimas ja üks tuba on täis palju huvitavai raamatuid ja maske. Arturi ema ja isa on praegu linnas ja töötavad sellejaoks, et võlad ära maksta. Iga õhtu loeb vanaema Arturile ühe põneva raamatu seest jutu vanaisa reisidest. Arturil on tulemas sünnipäev ja vanaema küpsetas talle koogi. Kui Artur hakkab tordiküünlaid kustutama siis tuleb Davido. Davido näitab vanaemale lepingut kus on kirjas, et see maja ei kuulu enam vanaemale kui vanaisa ei tule tagasi ja nad võlgu ära ei maksa. Davido suureks kurvastuseks pole linnapea kirjutanud pabeile alla ja maja jääb veel vanaemale. Artur aga leiab plaani selle kohta, kus viid tee minimoide juurde. See plaan on Selenia pildi taga. Kui Artur on kõik ära teinud, et saada minimoide juurde siis läheb ta imetillukeseks ja lähebki minimoide maale. Aafriklased ütlevad veel enne seda kui Artur läheb minimoide maale, et tal on aega ainult 36 tundi muidu sulgeb minimoide uks 1000 päevaks.

Tegelased: Artur, minimoid,vanaema,Davido,isa,ema,Selenia,aafriklased.

Klassiõhtu

Klassiõhtu oli meil see kord Caroli isa Kaareli juures.Me hakkasime minema sinna13.00. Me läksime jalgsi sinna. Kui me kohale jõudsime siis läksime lumme mängima. Meiega mängis ka Otto. Me mängisime lumesõda ja käisime sügavas lumes. Ühes aiaääres oli pehme ja Erki kukkus sinna kaks korda sisse. Vahepeal käisime teed joomas ja suppi söömas. Siis pidi õpetaja natukeseks ära minema. Kui õp. Jaana ära läks mängisime me lumes edasi ja siis saime ka mootor saaniga sõita. Mina sõitsin kaks korda . Esimest korda Ottoga ja teist korda Reelika ja Reginaga. Kui me Reelika ja Reginaga sõitma läksime siis me kukkusime. Kui meil külm hakkas läksime me tuppa lauda katma.

Torm Monika

Kõik hakkas neljapäeva õhtul.Tuul oli külm ja võttis kaasa endaga lund.Hiljem hakkas ka müristama ja välku lõõma. Kella 23.00 ei olnud aknast enam midagi näha. Ma olin veel ema ja vanaemaga kaua üleval ja me vaatasime mis õueas toimub. Hommikul kui üles ärkasime olid hanged aknani , valgust tuppa ei pääsenud. Läks natuke aega mööda kui õpetaja saatis sõnumi. Sõnumis oli kirjas ,et kooli ei toimu. Peale seda kui olime hommikust söönud läksin mina õue. Ma sain vaevu ukse lahti ja kui välja astusin tuli kohe külm tuulehoog. Ma läksin õue, sest märkasin, et koera kuut on lume all. Ma läksin mööda hangesid edasi koera kuudi poole. Vahepeal jäin kinni ja kukkusin, kuid koerani ma jõudsin. Koer oli terve öö kuudis olnud ja ,kui ma ta välja lasin siis oli ta vaga õnnelik. Pärast tuli mulle isa appi ja me tegime ka lauda ukse eest lahti. Koer tormas kohe lauta. Laudas olid ka kassid kelle karvad olid tormist turris. Isa ajas mind tuppa , sest jälle hakkas tuiskama. Kui me uudiseid vaatasime siis näitas seal Padaorgu. Padaorus oli 600 autot kinni jäänud. Padaorus said paljud lumevangid alles järgmisel päeval välja. Veel räägiti, et üks inimene on kaduma läinud ja kellel on tuttavaid ja nad on vanad siis helistaksid neile ja küsiksid kas neil on kõik korras. Meil kodus olid väga suured lumehanged. Meil läks mitu tundi , et saaks väiksed rajad sisse kõngimiseks. Kui me õega õues käisime siis läksime me mäele. Mäe pealt me lasime alla ja siis läksin ma alla poole. Alguses ma ei vajunud sisse aga pärast kui ma vajusin sisse jäin ma kinni. Ma sikkutasin ja punnitasin ei välja saada ja saingi. Õues läks külmemaks ja me läksime õega tuppa. Kuulsin, et ka lume sahid jäid kinni. Kui ema õhtul koju tuli ütles ta, et õues on külm. Torm vaibus alles õhtuks.